↑ Mine tagasi Tähtis

Hindamine

Tõstamaa Keskkooli õpilaste hindamise, järgmisesse klassi üleviimise, klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.

1. Reguleerimisala.

Teadmiste, oskuste, käitumise ja hoolsuse hindamine toimub “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” ,paragrahvi 29, riikliku õppekava nõuete, käesoleva hindamisjuhendi ning neile põhinevate kooliõppekava ja kooli kodukorra nõuete alusel.
Tõstamaa Keskkoolis töötab iga aineõpetaja välja oma hindamisstrateegia ,lähtudes kooli hindamisjuhendist. Igal õpetajal on õigus kasutada oma süsteemi, lähtudes kooli hindamisjuhendi põhimõtetest.

2. Hindamisest teavitamine.

2.1. Õpetaja on kohustatud hindamissüsteemi õpilastele suuliselt selgitama iga õppeaasta, veerandi või ainekursuse alguses. Kooli üldised hindamispõhimõtted on kättesaadavad lapsevanemale või hooldajale, õpilasele ning õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel (www.tostamaa.edu.ee).

2.2. Igal veerandil saadab klassijuhataja hinnetelehed lastevanematele, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne veerandi lõppu. Lastevanematel on võimalus oma lapse hindeid näha interneti kaudu läbi e-kooli hinnete märkimise süsteemi.

2.3. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilasele klassijuhataja õppeaasta algul. Lapsevanemal on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta, käitumise ja hoolsuse hinde kohta õpetajalt ja klassijuhatajalt.

2.4. Arvestuslike tööde hindest teavitatakse õpilast 5 päeva jooksul pärast töö sooritamist. Erandjuhul aineõpetaja kooskõlastab pikema aja teavitamise kokkuleppel õpilasega.

3. Hindamise eesmärk

3.1. Hinne kajastab teadmisi, oskusi teadmisi rakendada, analüüsivõimet, loovust, koostöövalmidust, väljendusoskust, korrektsust, iseseisva töö oskust, hinnangute andmise oskust.

3.2. Hindes ei tohi kajastuda õpilase käitumine ja suhted õpetajaga.

3.3. Tuleb arvestada algklasside, keskastme, keskkooli, kasvatusraskustega- ja tasandusklassi õpilaste omapära.

3.4. Hindamise eesmärgiks on ka see, et lapsevanem suudaks õpilase õppimist tulemuslikumalt toetada.

3.5. Anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; innustada ja suunata õpilast sihikindlat õppima; suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

3.6. Käitumise eesmärk: suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid; motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

4. Teadmiste ja oskuste hindamine

4.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suulise vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktilise tegevuse alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

4.2. Õpilasel võib olla õppepäeva jooksul üks mahukas arvestuslik töö, õpilaste enamuse nõusolekul erandkorras ka kaks mahukat arvestustööd, nädalas kuni 3 tööd.

4.3. Hindamine toimub viiepalliüsteemis numbriliselt alates 2. klassist. 1. klassis antakse tunnistus hinnangutega. (Lisa 1).

4.4. Suuremahulisi arvestuslikke töid pole soovitatav koondada õppenädala, -veerandi, poolaasta või õppeperioodi lõppu.

4.5. Hinde täpsustamiseks võib kasutada märke ” +” ja “-” .

4.6. Oskusainetes (muusikaõpetus, kunstiõpetus, tööõpetus, kehaline kasvatus) arvestatakse hindamisel õpilase individuaalset arengut.

4.7.Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega“4“, kui õpilane on saanud 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on saanud 50-74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“, kui õpilane on saanud 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

4.7. Kokkuvõtva veerandi, poolaasta või kursuse hinde välja panekuks peab õpilasel olema selles aines vähemalt kolm arvestusliku kaaluga hinnet.

4.8. Õppeveerandi, poolaasta, kursuste õpitulemuste omandamist kontrollivate suuremahuliste arvestuslike tööde aja kannab aineõpetaja eelnevalt kontrolltööde graafikusse e-koolis.

4.9. Koolist põhjusega puudunud või õpiraskustega õpilastele korraldab õpetaja järelaitamistunde.

4.10. Järelevastamise korra kehtestab aineõpetaja. Töö täitmiseks üldjuhul 5 õppepäeva.

4.11. Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul arvestatakse õppekorralduse erisustega..

4.12. Koolist puudunud õpilane täidab arvestustöös hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal ühe nädala jooksul. Hinne märgitakse e-kooli päevikusse tärniga. Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, arvestatakse seda puudulikuna.

4.13. Koolist puudunud pikema haiguse puhul õpilane täidab kokkuleppel aineõpetajaga järelevastamise.

4.14. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või on korduvalt kodused õpiülesanded täitmata, võib selle tulemust hinnata hindega nõrk ning ei saa seda enam parandada.

5.Hindamine individuaalse õppekava alusel

5.1. Kui õpilase veerandi- või poolaasta hinne on „puudulik“ või „nõrk“ või jäetud välja panemata, koostab õpetaja õpiabiplaani.

5.2. Kui õpilase veerandi- või poolaasta hinne on „puudulik“ või „nõrk“ või jäetud välja panemata, kutsutakse lapsevanem kooli, et tutvustada individuaalset õpiabiplaani ja määratakse kindlaks edasine tegevus.

5.3. Kui õpilasel on puudujääke teadmiste ja oskuste omandamisel ning kelle hinded on „puudulik“ või „nõrk“ rakendab aineõpetaja individuaalset õpiabiplaani vastavalt kooli kehtestatud vormile.

5.4. Õpetaja teavitab apsevanemat regulaarselt e-kooli kaudu õpilase õpiabiplaani täitmise käigust.

5.5. Õpiabiplaani täitmise tulemusi hinnatakse.

5.6. Õpilane, kellel on arstitõendiga tõendatud püsiv või ajutine tervisehäire või kehalise kasvatuse veerandi- (või poolaasta) hinne haigestumise tõttu jäänud välja panemata, koostab aineõpetaja, lähtudes riiklikust õppekavast ja lapse füüsilisest arengust ning tervislikust seisundist, individuaalse õppekava koos hindamisjuhendiga.

6. Kokkuvõttev hindamine

6.1. Kokkuvõttev hinne on veerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinne.

6.2. Poolaastahinne pannakse välja õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.

6.3. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

6.4. Õpilasele, kelle veerandi või poolaasta hinne on “puudulik” või “nõrk” või on hinne välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks tugisüsteem (järeleaitamistunnid, logopeediline abi, õpiabi, individuaalne õpe), et aidata omandada nõutavad oskused.

6.5. Kui õppeaine veerandi või poolaasta hinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde välja panekul antud õppeveerandi või poolaasta vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“. Õpetaja võib anda talle ülesande, et kontrollida tema teadmisi ja oskusi ning välja panna puuduv hinne.

6.6. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles jäeti õpilane täiendavale õppetööle.

6.7. Gümnaasiumiastmes pannakse välja kursuse (kursus 35 tundi) ja kooliastme hinded.

6.8. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel, kooliastme hinne pannakse välja õppeaine 10.- 12. klassi kursusehinnete alusel, milleks peab olema vähemalt 3 kursusehinnet.

6.9. Kui kursuse hinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastme hinde välja panekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk”.

6.10. Kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poole kursusehinnetena välja “nõrgad” või “puudulikud”, arvatakse õpilane koolist välja.

7. Käitumise ja hoolsuse hindamine

7.1. 1.-3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust igal õppeveerandil, gümnaasiumi õpilasel hinnatakse ainult käitumist õppeaasta lõpul, mille alusel pannakse välja kooliastme käitumise hinne.

7.2. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumise ja kõlblusnormide järgimine koolis.

7.3. Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellel üldtunnustatud kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab koolikodukorra nõudeid järjepidevalt.

7.4. Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud kõlblusnorme ning täidab enamasti koolikodukorra nõudeid.

7.5. Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud kõlblusnorme ning täidab koolikodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud pidevaid rikkumisi..

7.6. Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida koolikodukorda ja ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning käitumise võib hinnata mitterahuldavaks ka üksiku õigusvastase teo eest. „Mitterahuldava“ käitumise aastahinne pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega.

7.7. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

7.8. Hoolsushindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes õpib järjepidevalt ja võimetekohaselt, huvitub oma õpitulemuste parandamisest; ei jäta mõjuva põhjuseta täitmata koduülesandeid; vajalikud õppetarbed on kaasas ja korras; kannab kaasas õpilaspäevikut, mis on nõuetekohaselt täidetud; korrapidajana on täitnud oma ülesandeid väga hästi; täidab väga hästi klassiülesandeid.

7.9. Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes õpib järjepidevalt ja võimetekohaselt, ei ole veerandi vältel õppimata jätmise pärast mitterahuldavaid hindeid, huvitub oma õpitulemuste parandamisest; ei jäta mõjuva põhjuseta täitmata koduülesandeid; vajalikud õppetarbed on kaasas ja korras; kannab kaasas õpilaspäevikut, mis on nõuetekohaselt täidetud; korrapidajana on täitnud oma ülesandeid tavaliselt hästi; täidab hästi klassiülesandeid.

7.10. Hoolsushindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi järjepidevalt ega võimetekohaselt, kuid vastab mitterahuldavad hinded õigeaegselt järele; jätab mõjuva põhjuseta aeg-ajalt täitmata koduülesandeid; ei kanna aleti kaasas vajalikke õppetarbeid, korrastab oma õppetarbed peale sellele tähelepanu juhtimist; unustab aeg-ajalt koju õpilaspäeviku või on see nõuetekohaselt täitmata; korrapidajana on täitnud oma ülesandeid reeglina rahuldavalt; täidab klassiülesandeid pärast pidevat meeldetuletamist.

7.11. Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi järjepidevalt ega võimetekohaselt, jätab mitterahuldavad hinded järele vastamata või ei täida tundides õpetajate nõudmisi; jätab pidevalt mõjuva põhjuseta täitmata koduülesanded; ei kanna aleti kaasas vajalikke õppevahendeid; õppetarbed on korrastamata, teeb seda peale korduvat tähelepanu juhtimist; ei kanna kaasas õpilaspäevikut või on see nõuetekohaselt täitmata; jätab täitmata klassiülesanded.

8. Loovtöö

8.1. Põhikooli 8. kl õpilane sooritab õppeaasta lõpus loovtöö. Selle pealkiri ja hinne kantakse klassitunnistusele ja põhikooli lõputunnistusele.

8.2. Loovtöid hindab komisjon kooli hindamisjuhendi alusel.

8.3. Loovtöö teema valib 8. klassi õpilane I õppeveerandi jooksul.

8.4. Loovtöö tegemist juhendab õpetaja või kooliväline spetsialist.

8.5. Kui õpilase loovtöö on hinnatud hindega „nõrk“ või „puudulik“ on tal võimalus teha järelkaitsmine enne õppeaasta lõppu.

9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

9.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

9.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 6.1. nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvestades.

10. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine ning järgmisse klassi üleviimine

10.1. Õppeperioodi jooksul õppekavaga omandamata jäänud teadmiste ja oskuste omandamise toetuseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

10.2. Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooli õpilane õppeainetes, milles tema teadmised ja oskused on hinnatud hindega „nõrk“ või „puudulik“ või on jäänud hindamata.

10.3. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, kes ei ole omandanud õppekava ühes-kahes õppeaines.

10.4. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. augustini.

10.5. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase 1. – 3. kooliastmel klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „puudulik“ või „nõrk“, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

10.6. Gümnaasiumis viiakse järgmisse klassi edasi õpilane, kelle õppeainete koondhinded on vähemalt rahuldavalt.

10.7. Täiendava õppetöö võib õppenõukogu aineõpetaja ettepanekul määrata gümnaasiumiõpilasele, kellel on ühes kuni kahes aines vähem kui 50% õppeaasta jooksul läbitavatest kursustest hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk”, et ta omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja oskused.

10.8. Gümnaasiumis võib õpilase jätta tema soovil klassikursust kordama mõjuvate põhjuste puhul, kui õppenõukogu peab seda tema edasise õppimise seisukohalt otstarbekaks.

10.9. Mõjuva põhjuseta puudunud gümnaasiumiõpilasel ei ole tegemata töö järelevastamise õigust. Mõjuv põhjus võib olla haigus, mida tõendab lapsevanem, õnnetus või häda vajadus, mille põhjendatuse üle otsustab klassijuhataja. Järelevastamise vormi ja tähtaja kehtestab aineõpetaja kokkuleppel õpilasega.

10.10. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi ning gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi. (va 10.8. juhul).

11. I klassi hindamine

11.1. I klassi õpilase tööle antakse sõnaline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt tema arengust, kooliastme pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest.