↑ Mine tagasi Huvitav

Meediakajastused

Pärnu Postimees:

2017-05-01_0850552017-05-01_0843412017-05-01_0852352016-11-18_1033322016-11-07_0942182016-11-07_0944382016-09-27_101655

2016-09-01_125414

kati2016-06-19_104908

2016-06-17_190612lovinadal2016

2016-04-25_195843digipäev_PP

 laura_p_postimees

 2016-02-17_163456

maaturism_PPPP_playback

Noored nägid, et maalgi võib karjääri teha

Tõstamaa mõisa ette paigaldati kaks toredat lõvipoiss

Meie mõisakool käib Alexander Stael von Holsteini jälgedes: Alexandri_jalgedes

Mõisas toimunud projektitegevustest: projektid_2015


karoliine

Särtsakas õpetaja kehtestas kuldreegli

Kodus väikese Kene ema, noortekeskuses Karoliine ja koolis õpetaja Kask – selline on üks Tõstamaa keskkooli vilistlastest, kes armastab oma tööd ja maaelu. Õpetajate päeva eel jõudis Karoliine Kask oma esimese suure tunnustuse, Pärnumaa aasta noorsootöötaja aunimetuseni. Koolipere ja kümme 11. klassi poissi-tüdrukut on sillas, sest see on ju tema, nende särtsakas ja särav õpetaja. Kuidas nad teda iseloomustavad, loete siitsamast “langevatelt vahtralehtedelt”.

Kui õpetaja Kask oma lapsed ehk keskkooliosa suurima klassi 2017. aasta jaanipäeva eel teele saadab, möödub tal kümme aastat päevast, mil ta mõisakooli stiilses aulas võttis vastu lõputunnistuse. Ajalukku läks nende klass kui ainult tüdrukute kollektiiv. Tema klassijuhataja Ene Lehtsalu töötab Lindi koolis, kuid just õpetaja Lehtsalu eeskuju järgib nüüd õpetaja Kask.

Kogu artikkel: http://www.parnupostimees.ee/3349153/sartsakas-opetaja-kehtestas-kuldreegli


PÄRNU POSTIMEES: Hakkaja õpetaja valdab puu- ja metallitöödki

“Mis meil siin on? Taldlihvija on praegu remondis. Keerukamaid detaile tikksaega ei tee, muidugi oleks hädasti vaja lintsaagi. On puiduhöövel-paksusmasin ja saepink, aga nende taha lasen ainult vanemaid poisse, keda usaldan,” seletab särtsaka olemisega tööõpetusõpetaja Inger Vahuvee.

Tuleb välja, et Tõstamaa keskkooli poiste töö- ja tehnoloogia õpperuumis juhendab noorukeid juba kolmandat aastat naisõpetaja Inger Vahuvee. Tõstamaal sirgunud ja 1999. aastast kohalikus keskkoolis käsitööd ja kodundust õpetanud Ingerile tehti kolm aastat tagasi koolis ettepanek hakata poisse juhendama. Alguses 5.–7. klassini, hiljem lisandusid 8. ja 9. klassi noormehed.

“Maakohas pole poiste tööõpetuse õpetajaid võtta. See on üleriigiline probleem. Tunde on vähe, nädalas kaheksa–üheksa, pole täiskoormust pakkuda,” räägib Inger, lisades: “Mulle endale meeldib, seepärast julgesin pakkumise vastu võtta.”

Innustaja ja koordinaatoringer_2015-04-20_103152

Muidugi eelnesid õpetamisele suvised koolitused ja palju tuleb olla ninapidi raamatuski. Samal ajal leiab õpetaja, et kõige paremini õpib siiski tundi andes ja võtteid oma kätega proovides.

“Muidugi ma alguses natuke kartsin. Ikkagi võõras maa. Aga nüüd võin öelda, et see pole midagi hullu,” naerab õpetaja.

Kui Inger esimesel aastal töö- ja tehnoloogiatunni õppeklassi astus, ei mahtunud seal eriti liikuma. Kreissaag oli keset ruumi. Esmalt tuli paigutada ruumi hädapärased lauad, millel oleks võimalik pisividinaid valmistada: puu- ja traaditööga algust teha. Kogu sisustus vajaks tegelikult uuendamist, aga selleks ei jätku raha.

Õppeklass on iganenud, sest uute ruumide lootuses ei olnud sinna mõtet investeerida: kui õpilaste arv oli Tõstamaal veel suur, kavatseti rajada koolile spordihoone, kuhu olid plaanitud tööõpetuse klassidki. Nüüd on see mõte maetud ja Inger püüab olude kiuste olla nii loov kui võimalik. Selleks annab hea väljavaate õppekava muutunud lähenemine:

õpetaja roll on olla innustaja, koordinaator, ideede genereerija.

Nii ei püüa Inger iga hinna eest üksi kõiki oskusi poistele edasi anda, vaid kutsub kohale spetsialisti. Näiteks õpetas sügisel keevitamist väljaõppinud mees ja ühistöö tulemusel valmis kooliõuele väike skulptuur.

Kindlasti viib õpetaja poisid igal aastal kohalikku tööstuskülla, kus tegutsevad puiduettevõtted, et näidata, mismoodi eri tooted valmivad ja kuidas peab liikuma ettevõtja mõte, et oma toodangut turustada ja tööd planeerida.

Inger on neis firmades tuttav inimene – selleks, et tunde anda, läheb vaja igasugust puitmaterjali, mida tuleb õpetajal endal hankida, näiteks prusse, laudu. Pidev materjalikriis sunnib olema leidlik ja töövahendeidki ei jätku, kui õppeklassis on üle kümne poisi. Asendamatu abiline on õpetajale kooli töömees Kalev Martson.

Leidlik ja praktiline

Õpetaja Inger on praktilise meelega ja leiab, et ühtki eset pole mõtet teha niisama nurka vedelema, käsitöö olgu ajendatud vajadusest. Nii teevad noorimad puutööga tutvust lõikelaudu ja pannilabidaid valmistades. Meeldib treida osavusmänge. Poisid käisid tänavu esimest korda kohalikul jõululaadal omatehtud kraami müümaski. Vanemad noormehed võtavad juba ette riiulid, nagid ja pingid. Katsetatakse roigasmööbliga. Igal õpilasel on võimalik valida enda soovi järgi loovtöö.

Ei ole nii, et sae taga teeb õpetaja kogu töö ise ära – noorukite käsi peab kindlamaks muutuma. Loomulikult lubab ta suurte saemasinate taha ainult neid õpilasi, keda usaldab, sest vastutab ühtlasi õppurite tervise eest.

Vanemad noormehed õpivad mööbli restaureerimist ja parandavad kasutusel inventari, näiteks vanu toole ja pinke nii koolis kui vajadusel kultuurimajas.

Kolm aastat on olnud tulemuslikud: õppeklassis valmis mullu üle poolesaja pesakasti, mis alevis puudel oma koha leidsid.

Eelmisel aastal tehti 8. ja 9. klassis algust kandle meisterdamisega, tegu on ajamahuka tööga ja osavamatel on see valmis. Kes kergekäeliselt tunnist puudunud on, see pilli ilmselt aasta lõpus valmis ei saa.

Õpetaja näitab omavalmistatud kannelt. Selliste ettevõtmiste jaoks on tarvis taotleda projektiraha. Kui järjekordne rahataotlus soodsa vastuse saab, võetakse sügisel ette kitarr.

Pärnu pillimeister Heini Soobik pakub vanemate klasside poistele võimalust see oma kätega valmis teha, abiks vastavad tööriistad ja -vormid. Inger tunnistab, et maapoisid on üldiselt linnapoistest altimad käelise tegevuse suhtes. Tuleb ette, et muudes ainetes hätta jääjad tahavad tööõpetuse klassis meelsasti tegutseda ja on tulemusega väga rahul.

Noormehed on hästi aktiivsed külastama kokandustundegi ja neidudega võetakse igal aastal ette väike puutöö: mais saavad nemadki teha pannilabidaid ja lõikelaudu.


 

PÄRNU POSTIMEES: Forseliuse selts toob Tõstamaale külalisi

Forseliuse seltsi egiidi all toimus sel nädalal Tõstamaa keskkoolis mitu sündmust: neljapäeval luges kooliperele oma meeleolukat luuleloomingut Contra, päev varem tegid Tõstamaa neiud Paide gümnaasiumis omavanustele noortele ettekande giiditöö teemal.

Tõstamaa keskkooli emakeeleõpetaja Mari Lühiste nentis, et Tõstamaa kool osales kesknädalal Paide gümnaasiumis hariduspäeval: Forseliuse selts korraldab regulaarseid hariduspäevi ja igal aastal toimub üldkogu. Meediateemalisel hariduspäeval tutvustasid Tõstamaa keskkooli neiud Laura Jõe ja Teele Tõnisson, kes olid mõisapreilideks kostümeeritud, mõisakoolis antavat giidiõpet, esitledes ühtlasi mõisat ja kohalikku kogukonda.2015-04-20_090713

Kuna Tõstamaa keskkool on üks Forseliuse seltsi asutajaliikmeid, saab taotleda väikest tegevustoetust, mis võimaldab kutsuda huvitavaid külalisi. Märtsis esinesid kooliperele muusikud Eeva ja Villu Talsi. Nüüd oli külas luuletaja Contra, kes kutsus õpilasi julgelt sahtlisse luuletekste kirjutama.

Lühiste teatel asutati eelmisel aastal Forseliuse seltsi noortekogu, kuhu kuulub mitu Tõstamaa keskkooli õpilast, kes omakorda moodustasid seltsi Tõstamaa klubi. Klubil on koolis ligi 60 liiget.

1990. aastast korraldatakse õpilastele ja õpetajatele Eesti eri paikades Forseliuse seltsi suvekooli (näiteks Käärikul, Noarootsis, Mustvees, Vatlas, Mõnistes, Haljalas). Pärnumaal on kooli kahel aastal korraldanud Tõstamaa keskkool, korra Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme gümnaasium. Suvekoolis tutvutakse kohaliku kooli- ja kultuurieluga, kohtutakse huvitavate inimestega, külastatakse muuseume, käiakse välja ideid ja materjali õpilasuurimuste koostamiseks ja tutvustatakse oma koolis valminud uurimistöid.

Bengt Gottfried Forseliuse selts asutati Tartu õpetajate seminaris 1989. aasta 22. veebruaril ajalootõe kaitseks ja hariduselu parendamiseks. Alguses ühendas selts Rootsi-aegseid koole, hiljem liitus nooremaid õppeasutusi, kokku ligi 60 kooli.

Pärnumaalt kuuluvad peale Tõstamaa keskkooli seltsi Audru kool, Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme gümnaasium.


PÄRNU POSTIMEES: Tõstamaa keskkool võõrustab sõpru Lätist

Eile võttis Tõstamaa keskkool vastu Läti Broceni sõpruskooli 50-liikmelise delegatsiooni, samuti leiab seoses sõpruskohtumisega aset õpilasvahetus. Õpilasvahetuse raames olid neljapäeval Tõstamaa koolis Broceni keskkooli õpilased Signe Millere ja Laura Treinovska.

Kohe oli algamas mõisastiilis fotosessioon ja tütarlapsed asusid õhinal rõivaid vahetama. “Meil on tavaline kool. See siin on nagu loss – väga põnev koht,” kinnitasid Läti neiud.

Broceni asub Kurzeme maakonnas. Lõunanaabrite poolesajaliikmeline esindus jõudis Tõstamaale eile, kaasas paikkonda tutvustavad slaidiprogrammid.

Tõstamaa keskkooli direktor Toomas Mitt rääkis, et koolide sõprus sai alguse 2001. aastal, kui tollane huvijuht Harvet Toots käis jalgrattamatkal Lätis, otsis Tõstamaa kandist pärit punakangelase Jakob Kunderi mälestuskivi ja astus sisse lähedal asuvasse Broceni keskkooli. Sellest ajast peale saadaksegi igal kevadel kokku: ühel aastal Lätis, järgmisel Eestis. Külas olles katsutakse rammu spordisaalis, õpilased etlevad, tutvuvad ümbruskonna kultuuri- ja huviväärsustega, sõbrunevad omavahel.2015-04-20_090632

Sel korral külastavad lätlased Pärnumaa keskkonnahariduskeskust. Toimub filmiõhtu, kus vaadatakse noorteprobleeme kajastavat linateost “Nullpunkt”. Õpetajad kohtuvad vestlusringis, kus käsitletakse naaberriikide haridusprobleeme ja koolikorraldust, kõneles Mitt.

“Meie koolis õpib kaks tüdrukut, kes oskavad läti keelt, nemad esinevad kontserdil üllatusega ja laulavad sulaselges läti keeles,” lisas Tõstamaa kooli direktor.

Sõpruskooli on varem viidud Manija saarele, nii Pärnu kui Tõstamaa valla ettevõtetesse, lahele hõljukiga sõitma.

Miti jutu järgi võib Brocenit võrrelda Kundaga: seal on tsemenditehas. Koolil on tehasega väga tihedad sidemed: parimatele õpilastele, kes asuvad õppima kõrgkooli tehnilisi erialasid, paneb tehas välja stipendiumi.

Broceni kooli külastades on tehtud koos tuleskulptuure, öiseid luuremänge, käidud linna sisehallis uisutamas.

Vahetusõpilaste Helvi Jurjevi ja Janno Õismetsa ülesanne on läbida iseseisvalt reisimarsruut, tutvustada Läti sõpruskoolis oma kooli ja edastada hiljem sellest kokkuvõte.